Installatsioonil “Mäed on kaugel, meri kaugemalgi veel” on kaks poolt. “Mäed on kaugel” kõneleb Eesti ja Siberi vahelisest distantsist ja teekonna algusest. “Meri kaugemalgi veel” viitab aga küüditatud inimeste Siberi elule ja koduigatsusele. Paldiski raudteejaama koondati küüditatud Hiiumaalt ja Saaremaalt. See oli saartelt toodud inimeste jaoks viimane koht, kus nad nägid merd, enne kui nad Siberi kontinentaalsesse kliimasse saadeti. Tõime installatsiooniga kokku Siberi mäed ja otse raudteejaama perroonilt paistva Läänemere. 

Saartelt toodi küüditatud Paldiskisse laevadega. Paldiski raudteejaamast 29. märtsil 1949. aastal väljunud ešelonis oli 65 vagunit, kokku 1727 küüditatut, kellest 859 olid naised ja 555 lapsed. Kahenädalane teekond viis Novosibirski oblastis asuvatesse Barabinski, Tatarskaja, Kožurla ja Tšanõ jaamadesse.

Programmi raames tähistasime Paldiski jaamahoone sildiga “Barabinsk” ja istutasime hoone kõrvale Novosibirski toominga.

​