Kõik kunstiprogrammi “Siberi lapsepõlv” jaamad olid tähistatud venekeelsete siltidega. Pea kolmeks kuuks asendasime Eesti jaamade sildid Siberi omadega. Need tähistasid 1949. aasta küüditamisrongide sihtjaamasid.
Teine osa teosest oli veebilehekülg https://siberilapsed.ee. Interaktiivsel kaardil on välja toodud Eesti ja Siberi jaamade vahelised kaugused ning järgnev info: 1. millal antud jaamast küüditamisrong väljus; 2. palju inimesi antud jaamast küüditati; 3. rongi sihtjaamad Siberis ja millal kohale jõuti.
Selle aktsiooniga kutsusime publikut mõtlema Siberile kui olulisele mälupaigale, millega Eestil on tugev kollektiivne side. Siberi kohanimede manifesteerime avalikus ruumis aitas aktualiseerida ajaloolist mälu — kui esialgu olid tekitasid need nimed paljudes inimestes küsimusi, siis küüditatud said kohe aru, millega tegu.
Kohanimede vahetamine aitas ühelt poolt teadvustada geograafilisi asukohti ja vahemaid, teiselt poolt meenutas aga ajastut, millega kaasnes linnade, tänavate ja muude paikade ümbernimetamine. Sildistamine ja avaliku ruumi ümbernimetamine on esimesed asjad, millega uus võim, uus ideoloogia end markeerib. Samuti on tüpograafia ja stilistika alati ajastuspetsiifilised.