“Mälujoonised” oli kunstnik Katarina Meistri, küüditatute ja nende lähedaste koostööl põhinev loominguline uurimus. Installeerisime Tapa jaamahoone akendele kavandeid monumentidest, millega küüditatud ise sooviksid läbielatut mälestada. Kavandid sündisid küüditatute dialoogidest oma lähedastega, kes monumentide kirjeldused üles joonistasid. Näituse algne idee pärines asjaolust, et Tapal puudub märtsiküüditamise mälestuskivi, mistõttu oli just seal hea võimalus algatada diskussiooni mäletamise ja mälestamise teemadel.
26. märtsil 1949. aastal Tapalt teele saadetud ešelonis oli 48 vagunit, kokku 1064 küüditatut, kellest 543 olid naised ja 327 lapsed. Rongi sihtjaamadeks olid 5000 kilomeetri kaugusel asuvad Užur ja Abakan. Seepärast on Tapa jaamahoone märgistatud sildiga Užur ning bussijaama ootesaalis võib tutvuda fotoseeriaga Užuri raudteejaamast tänapäeval.
Programmi raames tähistasime Tapa jaamahoone siltidega “Užur” ja istutasime jaamahoone vahetuslähedusse Novosibirski toominga.