“Siberi lapsed” on põlvkond, kelle jaoks küüditamine ja Siber on märgilise tähendusega. Lapsed, kes küüditati või kes Siberis sündisid, on veel viimased, kel on küüditamisest isiklikud mälestused. Nende positsioon on aga vastuoluline: neil on Siberist palju ilusaid lapsepõlvemälestusi, samas on nad teadlikud oma vanemate raskustest. 1949. a märtsis küüditatud 20 723 inimesest olid 6147 lapsed.
Triin Kerge portreteeris liikuvas trammis kuut naist, kes käisid koos SLED grupiga Siberis oma lapsepõlvekülasid taasavastamas. Naised vaikivad ja vaatavad kaamerasse, tramm aga liigub mööda ettemääratud teed. Teose helikujunduse on loonud Eeter (Marja-Liisa Plats, Anna Hints, Ann Reimann). Loe rohkem Triin Kerge magistritööst “Siberi lapsed ja maastiku igatsus”.
Tartust väljus ešelon 27. märtsil 1949. aastal 955 küüditatuga, kellest 479 olid naised ja 221 lapsed. Inimesi laaditi rongidele kõrvalisemates kohtades ning ka Tartus toimus see Emajõe-äärsel sadamaraudteel. Rongi sihtkohaks oli Omski oblastis asuv Omski jaam.