​Keenis muutsime enam kui 10 aastat avalikkusele suletud raudteejaama kinosaaliks ja näitasime dokumentaalfilmi "Monument vanaemale" (rež Ave Taavet, 2019). Film jälgib Katarina rännakut 5000 kilomeetri kaugusele Siberisse, kus ta otsib Lugavskaja külakohta, kuhu tema vanavanavanaema koos perega küüditati. Katarina valab betoonist mälestustahvli, millega tähistab mahajäetud Lugavskaja küla koha, ja viib surnuaeda Siberis surnud vanavanavanaemale betoonist risti.  Filmi keskmes on mälu ja mälestamisega seotud rituaalid ning kollektiivse ja isikliku mälu suhe. 
Pärast filmilinastust rääkis Eesti Betooni Ühingu esimees Kalev Ramjala betooni ajaloost ja hingest. Kui betoon tundub esmajoones külma ja praktilise materjalina, siis Ramjalg tõi välja betooni tundlikuma poole, mis avab potentsiaali kasutada seda ka mälestusmärkide loomiseks. 
​
Keeni raudteejaamast väljus 26. märtsil 1949 a ešelon 1009 inimesega, kellest 502 olid naised ja 308 olid lapsed. Rongi sihtjaamadeks olid Novosibirski oblastis asuvad Tšistoozjornoje ning Kotšenevo.

​Programmi raames tähistasime Keeni jaamahoone sildiga   “Tšistoozernoje”  ja istutasime jaamahoone kõrvale   Novosibirski toominga.

Meediakajastus:

03.05.2019,  Vikerraadio kultuuriuudised Film "Monument vanaemale" 
14.06.2019, Sirp   “Meid kodust kaugel viidud sai”    Ave Taavet
14.06.2019, Sirp   “Meie Siberi geenid”    Peeter Sauter






​