2017. aastal toimus Siberisse Eesti Kunstiakadeemia 40. soome-ugri ekspeditsioon, mis oli oluline alguspunkt rühmituse SLED tekkimisel. Uurimisreis toimus koostöös Okupatsioonide muuseumiga (Vabamu), kuhu oli toodud ajalooline materjal märtsiküüditatud eestlaste elust Hakkassias ja Krasnojarski krais 1950. aastatel. Nii saime ühendust 1949. aastal Siberisse küüditatud lastega, kes soovisid reisiga ühineda, et 60 aastat hiljem oma lapspõlvemaad uuesti näha. See oli meile erakordne võimalus uurida märtsiküüditamist laste perspektiivist lähtudes. Füüsiliselt Siberisse tagasi minemine võimaldas meil vaadelda, kuidas keha, maastiku ja mälu sümbioosis toimub ka ajas tagasi minemine: Mäkke ronisime mööda järsku mäeveert, imestades, et see oli meile jõukohane. Kohati tundus, et kuhugi Tallinna ja Siberi vahele kadusid ära minu 60 aastat, seal olles tajusin end jälle 12–13-aastase plikakesena, kes jookseb väsimust tundmata mäe veergudel. (Asta Tikerpäe tsitaat Triin Kerge magistritöös “Siberi lapsed ja maastiku mälestus”) Loe, millised aspektid mõjutasid küüditatud laste Siberi mälestusi Marika Alveri artiklist "Palverännak Siberisse" Välitööd toimusid: 09.07-01.08.2017 Välitööde juhendaja: Marika Alver 14-liikmelisse välitööde gruppi kuulusid: 1949. aastal lastena Siberisse küüditatud Külli Hiiesaar (1943), Marje Martinson (1941), Asta Tikerpäe (1944) ja Siberis küüditatute peres sündinud Karin Nelke (1952); ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased Liis Juuse, Liina Lepik, Anne Kaljas, Triin Kerge, Katarina Meister, Johanna Rannula, Eva Sepping, Ave Taavet; Okupatsioonide muuseumi varahoidja Külli Jaakon. Välitöid toetasid: Rahvuskaaslaste Programm, Eesti Üliõpilaste Toetusfond USAs ja Eesti Kultuurkapital |